SWOP − Rotterdami Eesnäärmevähi Teadusuuringute Sihtasutus

Patsiendi üldised kriteeriumid riskikalkulaatori 5 kasutamiseks

• Mehed vanuses 55…74 eluaastat.
• Kõik parameetrid on teada või on neid võimalik usaldusväärselt hinnata.
• Võetud on lateraalsed sekstantbiopsad.
• Vähk on avastatud sõeluuringul, mitte kliinilise pildi põhjal (urineerimishäireid ei pea arvestama).

Patsiendi spetsiifilised valikukriteeriumid

• Mehed, kellel esineb T1c.
• T2a-c eesnäärmevähk.
• PSA < 20ng/ml.
• Gleasoni skoor ≤ 3.
• <= 50%  positiivsetest sekstantbiopsiatest.
• < 20mm  kasvaja.
• >= 40mm  healoomulist kude.

Valideerimisprotsess

• Riskikalkulaator 5 põhineb pigem mitteagressiivse kui agressiivse eesnäärmevähi ennustamisel.
• Esimese katse eristada mitteagressiivset ja agressiivset vähki tegid Kattan jt (J Urol 2003) nomogrammi abil.
• See valideeriti kliiniliselt avastatud vähijuhtude asendamisel sõeluuringul avastatud vähijuhtudega. Teave pärines meestelt, kes läbisid Euroopa eesnäärmevähi randomiseeritud sõeluuringu käigus Rotterdamis radikaalse prostatektoomia.
• Valideerimise tulemused (Steyerberg jt, J Urol 2007) moodustavad kuue meditsiinilise kalkulaatori aluse, andes võimaluse klassifitseerida mitteagressiivse eesnäärmevähi esinemise tõenäosust.

Valideerimise tulemused

• Sõeluuringul tuvastatud eesnäärmevähi valimis on 46% või 32% kasvajatest võimalik klassifitseerida mitteagressiivseteks, kasutades tõenäosuse piirväärtusena 60% või 70%.
• Tabelis on näidatud, et kasutades mitteagressiivse vähi esinemise tõenäosuse piirväärtusena 70%, määratakse 94% kliiniliselt olulistest kasvajajuhtudest kohene ravi õigesti.
• Esineb 6% võimalus, et mitteagressiivne kasvaja klassifitseeritakse agressiivseks ja seda ravitakse seetõttu vääralt ehk agressiivsemalt.
• Kui samas olukorras kasutataks tõenäosuse piirväärtusena 60%, klassifitseeritaks 46% potentsiaalselt mitteagressiivsetest kasvajatest õigesti ehk mitteagressiivseteks ja neid soovitataks aktiivselt jälgida.
• 85% kliiniliselt olulistest kasvajatest tuvastataks õigesti ehk kohest ravi vajavatena, kuid 15% klassifitseeritaks valesti ja nende jälgimine oleks vale.

Ravivõimalused

• Ebatäielike andmete või kliiniliselt diagnoositud eesnäärmevähi esinemisel on siiski võimalik teha vajalikke muudatusi. Need on välja toodud Steyerbergi jt (J Urol, 2007) originaalartiklis.
• Vajalik on struktureeritud järelkontrolli plaan tagamaks, et mitteagressiivseks liigitatud eesnäärmevähk püsib aja jooksul mitteagressiivsena.
• Seda pakutakse prospektiivse uuringu PRIAS (Prostate Cancer Research International Active Surveillance) uuringuplaani kaudu (lisage link: www.prias-project.org).
• Kui te soovite lisada patsiente interneti teel, võtke ligipääsu saamiseks ühendust PRIAS-i kontoriga. Selleks helistage telefonil +31 107 034 548 või saatke e-kiri aadressil m.roobol@erasmusmc.nl.

Alustage riskikalkulaatori 5 kasutamist